Posts

 Jaga oma teadmisi, Virginia Shea 6. käsk. Interneti ajastul üldiselt on antud käsk väga hästi välja paista ning välja kujunenud, võrdluseks võin tuua enda põhikooli aja kus internet oli suhteliselt tundmatu loom ning ei teadnud sellistest asjadest nagu suhtlusvõrgustikud ning wikipedia laadsed tooted, kõik pidi omal jõul ja ainult õppejõu, raamatute või vanemate teadmiste pealt tegema. Nüüd kui internet on kättesaadav ja laialdaselt levinud, siis võib ükskõik mis teadmise ükskõik mis ajal kellegilt teiselt interneti vahendusel kätte saada täiesti vabalt. Siinkohal võibki tuua näite elust enesest kuidas olen jaganud enda teadmisi: esimeseks näiteks võib tuua kooli ning õppimise. Tänasel päeval ei kujutaks mina elu ilma suhtlusvõrgustiketa ettegi ning sama kehtib ka kooli ning koolikaaslaaste puhul, nimelt on ma arvan et igal koolis õppival inimesele on oma suhtlusvõrgustiku grupp kus saab vabalt suhelda kõigi kursakaaslastega, nii ka minul. antud grupis olen enda teadmisi jaganud mõnel
 E-Residentsus Eesti E-Residentsus on üsna kiiresti arenenud ning laialdaselt väga heaks kiidetud programm, võrreldes algusagadest kus oli kokku veidike üle tuhande (20.03.15) - on hetke seisuga peaaegu 90 000 e residenti, mis küll võibolla ei vasta etteseatud ootustele, et aastaks 2025 10 miljonit e residenti - kuid siiski see on väga suur number ning hea märk et asja vastu on välismaailmal huvi. Tänu E-residentidele on eestis loodud üle 20 000 ettevõtte millest näiteks ainuüksi 347 loodi 2022 jaanuaris. Mina isiklikult näen antud programmis väga suurt edu Eesti riigi arendamises ja edendamises. E-residentidel on õigus eesti küberruumis anda digiallkirjasi ning tõestada oma isikut kaugelt, mida siiani pakuvad väga vähesed riigid (hetkel vist sarnasel moel ainult dubai), kuid liigub jutte et antud võimalust tahavad ka pakkuma hakata Poola ja Leedu. E-residentsuse edulugu põhineb enamasti teiste riikide alaarengul IT valdkonnas, kuid ka eesti soodsatel ettevõtte maksustamise alustel. Su
Image
 Otsingumootorid: Kuidas on need muutnud otsingu valdkonda ? Enne 1990-ndaid polnud tavakodanikel saadaval interneti otsingu tööriistu, ning kõikide asjade otsimine ning uurimine käis enamasti läbi raamatute või muu taolise meediumi. Esimesed kommertsiaalselt kasutusele võetavad otsingumootorid ilmusid 1990-ndatel ning esimeseks loetakse FTP otsingutööriista nimega Archie mis tuli väja 10. August 1990. See oli väga revulutsioonile toode kuna enne seda pidid inimesed teadma kust ning mida nad täpselt tahavad, aga Archie abiga sai otsida ainult mida nad tahavad ning Archie andis ilusti vastuse. 1993 aasta juunis lõi Matthew Gray esimese "veebi roboti" World Wide web Wanderer mille eesmärk oli koguda kõik veebilehed ning aru saada veebi suurusest, kuid see veel ei meenutanud tänapäevaseid otsingumootoreid. Esimene otsingumootor mis meenutab tänapäevaseid otsingumootoreid oli JumpStation mis kasutas webcrawlerit indekseerimiseks ning web formi andmete pärimiseks, see oli esimene
Image
 Teksti põhjal ! Enne world wide webi ning uudsete lehtede loomist käis kogu interaction ainult teksti põhjal, ei olnud nupukesi, heli ega graafilisi liideseid, sageli kirjutati programme ning päringuid ise. Otsides näiteks informatsiooni ei saanud kaasa pilte nagu tänapäeva wikipedias või nagu näiteks tänapäeval saab youtubest lihtsa moega videosi sirvida. Kogu veebi innovatsiooni eesmärk ei olnudki vaadata videosi või kuulata heli või sirvida pilte, pigem oli eesmärk vahetada infot ning faile teatud punktide vahel. Tänapäeva maailmas küll saab kõike ka teksti põhjal teha - kuid maailm on totaalselt muutunud ning graafiline, visuaalne ning heliline veeb on normaalsus ning ainult teksti põhjal asjade tarbimine on pigem kaduv (või professionaalide) pärusmaa. Suhtlus Üle "interneti" suhtlus kahe kauge punkti vahel on alati olnud interneti esmane prioriteet - alustades morsest kuni lõpetades ookeaneid läbivate võrgukaablitega. Samuti ka interneti algusaegadel oli fookus väga suu

Virtuaalreaalsuse seadmed läbi aja

Image
1980-ndad:  EyePhone HMD - loodud VPL Research kes tootis ka virtuaalreaalsuse kindaid. EyePhone oli peas kantav ekraan (sarnaselt tänapäevaste seadmetega), mis kuvas väga algelisi virtuaalmaailmu kus said teha väga algelisi liigutusi ning keskkonda manipuleerida. Seade võimaldas ka jälgida pea liigutusi. Seade kasutas Fresnel läätsesi. 1990-ndad:  1000CS ja 1000SD - antud seadmeid võib vist lugeda esimesteks "laiale" rahvale kasutatavaks saadavateks virtuaalreaalsus seadmeteks (kuigi seadme müük oli väga alla ootuse ning tänapäevaks on seade haruldus). Seaded tehti avalikusele kättesaadavaks aastal 1991 Virtuality Group poolt ning kasutasid Amiga 3000 arvutit ja omasid kahte 276x372 ekraani. Antud seadetele tuli kuulus esimene virtuaalreaalsuse mäng "Dactyl Nightmare" mis oli sel ajal kahekesi mängitav shooter kus aeg-ajalt korjasid sind ülesse eelajaloolised linnud ning võis tekkida õhus olemise tunne. Kuna ekraanid mida kasutati olid nii tillukesed ning arvuts